Tuesday, January 24, 2012

Otsides unenägu

Liisa Härmson Photography






















Hommiku helges valgusest
Sa jälle hajusid ära
Keegi unenäo vaikusest
Viskas su äkits välja
...jäi suletuks värav

Novembri madalais sompudes
Ma endiselt otsin su sära
Teadmata kas suga kohtudes
Ma iial veel tunneks su ära
...nüüd hilja on, siis oli vara

Ma iial tüünet tühjust
Pole nii igatsend taga
Kuid teades nüüd sinuta üksindust
Tunne pole iialgi vaba
...vaid elust läbi mööduja

Ma ootan sind une nõlvadel
Kus liivas laiutab päevi
Mis iial ei püsinud sõrmedel
Vaid tuultesse minema viidi
...seal unede tuultes ka sina viibid

Kohates Sind

Tõesti ei mõistnud mida minus näed
ja kuigi sügaval sisimas ma teadsin,
et pole see, see päris õige päev
ma Su pehmesse sülle seadsin
oma õrnalt puudutavad käed
Ja miks sa üldse peaksid,
silmad hiilgamas kui söed,
sest ööst millesse mind peitsid
midagi ka pidama.

Mu väikeste hirmude kiuste
võib ka mittemiski midagi lugeda
sel hetkel sinu tumedate juuste
kerges puudutuses tahtsin viibida
Ning kuigi näib see pisut vale
sest aega oli ju et oodata
ma heitsin sinu kõrvale
vajudes su suudlusest magama.

Valgus öhe

Luba ma toon valguse su öhe
langeks et kõik sel tunnil
kõlab karjena su kergenduseohe
mis avaldunud keha sunnil

Luba ma viin pilkase pimeduse
su pikast piinavast päevast
täites su ümber ruuge vaikuse
suudlustega valgest kaelast

Kauguses vilguvad tuled
all tänaval samme võib kuulda
minul on su silmad ja huuled
ja peotäis su armastust - kulda

Mis mõtted on tuledes akendes

Öösel kell kolm
On tänaval pagana pime
Valgust jagub vaid
Piisku minule

Mõtlen, et mis mõtteid
On inimestel akende taga
Kus valguse vibavaid lätteid
Ei mõisteta kustutada

Keegi sai alles lapse
Keegi on lõputult vaba
Keegi tegi nurjunud katse
Oma teekonna lõpetada

Öösel kell veerand viis
Koputab hommik mu hingel
Ma ei maga ja mis siis
Pean vastu veel unepingel

Ma mõtlen mis mõtted on neil
Kes elust iial ei mõtle
mõtteid mida öö tundidel
mul ikka tulevad ette

Mõtlen et akende taga
Kus valgus on, olen ka mina
Ja kuigi sind päeval ei taba
Seal mõtled neid mõtteid ka Sina

Words of gold

Look at me
tell me what can you see
Came from nowhere
and made it back to here

It took me a while
to understand it all my child
everything will work
but it all takes time

Made some mistakes
I did it all that takes
In my way I saw how ones heart breaks
But now I'm back
to the place where I was born
ready to die, and be reborn

It was way back then
when my age was ten
thats when I realized that theres an end
Where there are no words
silence splits the worlds
and in the heaven you can see some birds

Now Im quite old
Soon I'll die I was told
These are my silet words of gold
Took me a while
to understand it all my child
everything will work, but it all takes time

Nooruspõlve tsüklist (2004-2005)


Message from the dead

Yesterday I walked through the walls at ten
it all seemed a little bit sad and I came right back again
Today seems better and I'll walk through the walls again
My funeral at ten, don't worry I'll be back by then

You'll hear me talking in the halls
talking to myself behind the walls
The only thing beside me thats real
is this heart of cold blooded steel

I don't think I just react
now I'm dead and thats a fact
Hello my beauty my dark haired bride
this is my message from the other side

Then, when I'm free
I'll come back, and make you see
Then, when I'm free
I'll appear and make you believe

Nooruspõlve tsüklist (2004-2005)

Lõppenud hetk

Saabub vaikus ja kõik mis oli kaob
Kustub valgus vaid kell sekundeid taob
murdub viimane lootus
jääb vaid üks tühi ootus
et kord taas mind armastad sa

Seinale kraabitud nimed südame sees
Pisarad silmis kurat ole nüüd mees
las minna mis oli
kõik mis tuleb on pori
hingekurbus mind rebib kaasa

Murdudes andsid vande saatanale
et igavesti jääd truuks oma armsamale
nüüd mil armsam sind jättis
sind niivisita mattis
elusalt iseenda sisse

Nõnda enese sees sa enam välja ei saa
Kahju küll kuid surid enen kui said elada
ja kui nüüd sind ei oleks
ning su hing ei põleks
vajuksid unustusse

Nooruspõlve tsüklist (2004-2005)

Girl full of lies

What's in your mind, whats in your heart
So many stories where could I start
Nothing could split us, could take us appart
but still I'm alone right now

What did you think, did you think at all
Didn't you think that I would fall
Drown in your eyes, so deeply blue
Now you're gone I dont know what to do

Woman you took me down by surprise
why did you have to tell me all those lies
If I should ever fall in love again
our love...will never end

What should I do, where should I go
I was a fool, should have said no
In the candlelight you told me you would stay
but now the candlelight has faded away

Hell is your home, and devils your guy
your a fallen angel and you should die
Instead you live among us and you lie
and bleed hearts from love into dry

Nooruspõlve tsüklist (2004-2005)

Monday, January 16, 2012

Armastusega K-lt C-le

    Jälle oli üks selge talvepäev oma karguse üle maa laotanud ja näis, et iga õhukübeme kohta atmosfääris kiirgas üks lumehelves laial lumisel tasandikul kuuvalguse säras oma kirgast valgust. K istus aknal ja soojendas erk-kollastes sokkides jalgu, olles paigutanud oma mammud mugavasti vastu ahju krobelist pruuni krohvi. Põrandal oli krohvipuru ning K rüüpas värske tulise sõõmu musta kohvi. Kunagi olid need tähed temaga rääkinud, et tema ellu ratsutab prints, kes muudab tema maailma täiuslikuks. Need tähed olid pidevalt alla langenud ja mitte seepärast, et siis sai soovida, nagu arvas ekslikult K trullakas sõbranna N, vaid seepärast, et pärast iga K soovi oli taevas nii jalust rabatud, et pillas ühe tähe enda sülest alla.
    Ahju all praksusid puud soojust ja maja korstnast kõrgus sirge suitsujutt otse taevasse. K maja oli küll keset lagendikku, ent seal ei lõõtsunud kunagi tuul. K arvas, et tuul ei jõua lihtsalt igale poole ja kuna K suurt tuulest midagi ei pidanud, siis tuul tema õuele ka asja eest teist takka tulema ei hakanud.
    Taas oli üks veider päev selja taha jäänud ja selle päeva värvid olid K jaoks selged nagu tema quašš värvi purgid pööningu Sodilateljees, nagu ta seda ise nii tabavalt nimetas. Nendeks värvideks olid mereroheline, tumepunane, kriitjalt hele sinine ja must. Need olid sügavad mererohelised silmad, mis K-d olid C suunas tõmmanud nagu nähtamatu jõud, magnet või miski võimsam nagu maagia. Need olid tema tumepunaseks värvitud huuled, mis rääkides liikusid hüpnotiseerivas rütmis ja kui siis lõpuks K-d puudutasid oli see enese- ja teadvusekaotuse punkt.
    K pidi end valgelt kolme jalaga taburetilt püsti ajama ning jalgu mööda jahedat tammelaudadest põrandat lohistades ahjuni loivama. Värsked männipuud tegid käed vaiguseks ning praksusid kurjakuulutavalt kui K ahjusuu sulges. Uuesti jalad ahjukrohvile sättinud ning mugava asendi leidnud, jätkas K oma mõtisklusi.
    Kriitjalt hele sinine, see oli tema jalgade värv, mis ilmselgelt andsid märku, et ei olnud tark mõte kanda lühikest kleiti veebruari kuu alguses. Buss sõitis kella kümnest kolmveerand üheteistkümneni. Bussipeatusest oli koju aga seitse kilomeetrit läbi metsa ja üle lagendiku.
    Must oli aga K arusaam naistest, kelle elu oli elatud meestele. Mõistetamatu, miks ei suutnud nad näha teda sellisena, kes ta oli ning üleüldse oli imelik, et maailmas arvati endiselt, et on olemas kaks sugu, kui tegelikult on ju sugusid nii palju. K jäi mõttesse ja hakkas kõva häälega loendama
    „Poissmees, noormees, tütarlaps, noor neiu, naisterahvas, kodanik naisterahvas, näkkineid...“ Ta mõttekäik jätkus aga vaikides, sest ta ei julgenud kõva häälega soo variante välja öelda. Mõni oli veider ja kuidagi tuletas talle meelde, et ema oli kunagi öelnud, et neid sõnu ei tohi öelda.
    K sulges hetkeks silmad ja krimpsutas oma otsaesist ning selsamal hetkel langes taevast üks täht. Ta settis natuke aknalaual olevat verivärsket Sodilateljees tehtud meistriteost, milleks oli valge A3 paber nelja triibuga – üks triip iga värvi kohta tänases päevas.
    Oli aeg magama minna. Kuskil kaugel ulus hunt ja oli kosta ,et pööningul elavad vaimud seadsid end ka magama, sest nad liigutasid ööriiete kirstu ühest pööningu nurgast teise tekitades nii valju kolina, et see kajas K toas kurjakuulutavalt nagu kõu. K oli sellega harjunud. Vaimud olid sõbralikud ning K-le meeldis, et ta võis neid öösel enne magama jäämist ikka ja jälle kolistamas kuulda. See tekitas hubasema tunde.
    Idapool paistis juba kerget koidukuma, mis neelas aplalt pimedat taevatekki endasse. K pani ööriided selga – mustad linased püksid ja särk, millele ta oli tikkinud lugematu arvu punaseid südameid – ning heitis voodisse.
    „Head ööd maailm, ma tean, et sul on minu jaoks veel tuhat ootamatult head üllatust varuks, aga ära karda, mul on sulle vähemalt sama palju üllatusi.“

Tuesday, January 10, 2012

Jäätunud Unistus

Taevasina
hommikuse päikesekumas
sääl lamad sina
nõnda liikumatuna
Kõik näib seisvat
kuigi lumel on tuleviku jäljed
jäätunud seinad
ja jäised hääled

Mäletan kuidas sa armusid
minus ses külmade päevade kumas
Tuultes kuis suudeldes tardusid
meis me tuleviku helged tuumad
Nüüd keegi neid ei vaja
Jäädavalt jäätunud vaba
...unistus

Taevas on helge
puhub tuul
Öö talumatult selge
kuhu viib mind täna kuu
Sel kirkal tähel
on sinu kuju
Täna üksinda lähen
ükskõik kuhu

Mäletad kuidas sa armusid
minus ses külmade päevade kumas
Tuultes kuis suudeldes tardusid
meis me tuleviku helged tuumad
Nüüd neid keegi ei taha
jäädavalt jäätunud vaba
...unistus

A perfect day (music-drug abuse)

I hide myself in high
not to be so low
I walk inside the beehives
to satisfy my glow

I know I know
Im not to show
the real side of my dreams

But right now
Im just oh so
high you know it feels

...like snow
Now its changing red
I cannot understand how
Im just lying on my bed

Now Im dead
living more than before
now Im in your head
reading the thoughts you swore

you'd leave unsaid
now It's changing back to blue
relax your body is full of led
now I know just what to do

just jump an let go
jumping in yourself
Im high to denied that Im low
just me and myself .. and the glow

There used to be a door here
that Id use to leave
there used to be floor here
where id sometimes disappear

Its harder and harder to find a way out
this time it seems I'll stay
listening to the perfect note
slowly slowly fade
....a perfect day


* * *

On vaikinud kõhe kaja
kustunud mahe valgus
Tule ole sina minu valgustaja
kuniks koidab uus algus

Täna Sind mul väga on vaja
ei ära tule, vaid istu sääl
kus oled istunud kõik see aja
mil sind on hüüdnud mu hääl

Nüüd sosinaks taandub mu kõne
vaikus valjem kui mistahes karje
Kui üldse tuled, tule siis kohe
veel vaevu talun iseenda varje

Tulid, nüüd seisad mu ees
Su valgus valjem kui karje
Nüüd miskit minust on sinu sees
ja mina kannan sinu varje

***

Purple dreams in a wonderland
It seems that we are joining hands
with the devil and the priest
It ain't clever, it's just one of my dreams

Soft is your skin I touch your hair
Soon you see this game ain't fair

Short is road, end is wide
U used to ride, now your by my side
Breathless from all that I gave
all in the pure sacred name
...of love

How could I know what it all means
Im just another simple human being
Love and music are my drugs
I'm used to it and I wont stop

Olematu Laev

Sel laeval pole purje
on vaid merevahus aerud
pole mehi, nende varje
vaid vanad merevaimud

sel laeval pole sihti
on vaid lõputu meretee
kus igavik on varsti
olnu vajub unustusse

Pole nime ega aega
ükski sadam teda ei oota
lõikab merd unenäona
nagu inimene eluloota

Sel laeval on vaid hetk
kõige algusest kõige lõppu
Sihitu mereretk
olematusest igavikku

TumetuSõda

Kesk sügavat ööd, pimedat aega
Kesk laiuvat tühjust, tumedat välja
Põlemas tuli, kõrgem kui kalju
Hõõgumas söed ja väejuhi kolju
Sääl kõrval maasse torgatud sadu
tuhandeid mõõku, mille vahel radu
viimas otse leekide manu
kustutamaks kuumuse janu
Väejuht nähtmatu saatana jünger
käsutab kontide väge ümber
süütult valatud pisarate vere,
läbi täitnmata jäänud palvete mere

Needs

I need a friend
who could understand
why Im living this way
why Im leaving today

I need a girl
who could satisfy
and tell the reasons
why I sometimes cry
...for no reasons why

The world is changing and we are going with the flow
just stop thinking, stop loving, sad little clown
Happy you may seem but inside your a fool
hoping that the ride is ending soon

I need a dream
to have some wings to fly
that my wounds would somehow heel
and I'd no longer need to try
...to be the nice guy

I need a day
for my resurrection
I need a way
for a new connection
..with myself

Kõikjal silmad

Need silmad on alati seal
kus iganes viibin või käin
Siinse ja sealse vahel tea
on uskumise ja teadmise väin

See pilk näeb alati läbi
kõik mida peas mõelda võin
Tema mu luuletajaks tegi
temal on vastutus ja võim

Viivuks ma vaatan silma
pilgus ent kaotan end
Leides kõiges iseenda
olen lõpuks vabanend

Friday, January 6, 2012

I will be fine

This winter has no snow as you have no feelings
And I will feel no love, as the ground will stay black
the unspeakably autumn-like wind caresses your earrings
and I look at the path knowing I can never go back
Your lips seal the words that cut gently through my spine
weird how you can still make me feel weak even now
I was strong again but now standing here as I see you smile
my strong decays and I slowly start to drown
This winter still is cold
without snow, love, but with beautiful stars and sky
I will be fine I'm told
I told myself and so did I
and so did I
...
at least, I will try