Sunday, December 25, 2011

Old Spirit

Hey there old soul
may I have this dance
lets take the steps home
and fall into a trance

You swim inside the ice
the waves caressing you
Young beauty strangely wise
with a spirit old and high

Here you come and there you go
like the sea washing over the shore
rocking back and forth, high and low
every time you come back a little more
Who you are and what you see
your eyes are always on drugs
You're happy and in your life your free
living with a herd of dogs

You took a swim in my river and head
now the shore has changed forever
and there are shades in my riverbed
where we two melted in fever

I got tangled up in your wild hair
you got tangled up in my love
now all that's left is a friendship we share
old spirit makes love not war

Here you come and there you go
like the sea washing over the shore
going back and forth, high and low
every time you come back a little more
Who you are and what you see
your eyes are always on drugs
You're happy and in your life your free
living with a herd of dogs

To RM

Saturday, November 26, 2011

Kõik mis mulle on jäänud

See mida ei hoia käes
Kõik mis mulle on jäänud
alles ses tavatus mehes,
kes kunagi suureks ei saanud

Suurte sammude vahel on väikeste
komistuskivide jäljed
Vanade tammede vahel kesk vaikust
on kõikide aegade hääled

Sinul on aega ja sinul on mõistust
oota veel veidi kuniks saabub vaikus
et armastada ja suudelda saatust
oota veel veidi seda viimast vaatust

Kas iial täituvad soovid
mu salaunistused
Veel ja veel sa proovid
ent sisimas minna vist lased

Hingeväljade tuuled mu sisimas
puhuvad südame külmaks
Minge te päikese huuled ses külmas
ja suudelge teisi soojaks

Väike valge lind

Väike valge lind
hapral külmal jääl
Tilluke puhas hing
kerge ingellik sääl

Sirutab järsku tiivad
ning haihtub äralendu
Vaid üks sulg jääb sinna
muud miskit jääl ei leidu

Sama ootamatu on algus
kui talumatu lõpetus
Sama pimestav on valgus
kui nähtamatu lõputus

Sulest sirgub uus miraaž
lugu puutumatust linnust
keda kunagi näen ehk taas
ilmuvat tagasilennust

Girl with a cold heart

It's a cold place inside your heart
where you put me when you said you loved
The way I made you feel underneath the starts
and said you couldent live without my love

The ice inside your lies was a surprise
I never saw that coldness in your eyes
Untill you let it all fall on me
and the ice broke our love and memories

But still I feel cold in my heart
For I took it all for real when you said you loved...me
So my heart has a little room for you forever
A cold little place you once called heaven

Jälle lasen sul minna

Sa seisad seal
silla peal
Vaatad mind
ning vaatad end

Asfalt on vesi
ning autod on lained
Puhtaks kõik pesi
pisar selleks vaid, et

Taas sa murraks südame
end kellegile teisele lubades
Vabadus ei mahu kellegi varju
Vahel ka iseendast on liiga palju

Ma näen kuis sa lähed
kaugusse kaod
Näib, et nii vähe
sind oli mu jaoks

Sa oled nüüd vaba
käid oma teed
Ma ei tohi teada
kellel varjul su sees
              on armastus

True love is dead

I'm so sorry I didn't listen
That I didn't comprehend
That all the hugs n kisses
mean nothing in the end
That love is but a puzzle
we make up in our heads
and all that really matters
is that true love is dead

Little pieces of a window glass
scattered on the floor
In the house where loving lasts
but a night never more
There's a box in the corner
with letters where I said
I love you even more now
that true love is dead

I look inside a mirror
I see a broken man
doesn't fit in this world
doesn't fit into the plan
For all the love I had inside
I gave it all away
a voice inside my head says „hey“
„true love died today“

End defineerides hämaruses

On hämardumas kõik
mu ümber ent
valgus on mu sees

Sisimas hõik
endal hüüan end
kõigi endate ees

Vaid iseennast suudad edasi kanda
Keegi ei pea end kellegile teisele andma

Päikese tõus
on hoopis loojang
kellegi teise jaoks

Õhtuses õhus
ma ennast ootan
ning iseeneses kaon

Kergus on suhtes päevaga mil sul on raske
Selguse saabudes iseendast lahti laske

Membranes of surreality

The membranes of my excistance
slowly become part of a dance
I see you and I glance
you become part of my dance
your the music, your the beat
I surrender it's my defeat

Life is surreal for I dream
of flying and dieing without crying
sex is the most powerful drug
I'm lying overdozed on your rug
                           and I'm gone

The membranes of my senses
slowly erase all my troubles away
I feel a storm rise
as I believe every last one of your lies
your the vision your the dream
my reality now so it seems

Ses õhtus

Selles õhtus on vaikus,
mis ütleb meile kõik
Selles öös on üks algus

teises iseeneseleid


Laes on tähed
ning seintes soojus
Täna maailm on väike
kuid lõputu on suudlus


Aeg piiritu, hetk igavik
vaid seda vajame
End kingime teineteisele
südametesse vajume

Tuesday, September 27, 2011

ÖÖ mida ei saa eirata

kõik seisab salamisi paigal
ümber meie. kahekesi
kolmevärvilisel pehmel vaibal
kaotame end ära...tasakesi

aeg on subjektiivne nähe
sõnul seletame elu
ses öös on aega nii vähe
ent pikk on mõtiskelu

justkui öö oleks igavene
valgume mõtetes üle aja
lihtsalt keeruline inimene
tegelikult väga vähe vajab

sel hetkel kõikjal võin olla
laman tasa küünalde valges
süda ja hing talumatult valla
hetkes hirmuäratavalt helges

kõik salamisi seisab paigal
ootamatult vabad kahekesi
kolmevärvilisel pehmel vaibal
end unustame teineteisse tasakesi
   vaatama
   ja läbi vaatamise ümber loome
   iseenda pelku maailmu
   ning muutumises samaks jääme
   sest ega tegelikult midagi ei muutu
   limpsime vaid jäämäge 
   ning tuuma eal ei puutu
   kuid siiski.... kolmevärvilisel vaibal 
   eirates mööduvat aega
   me mõtetes tormates olime talumatult paigal
   ning kui põrand ühte sulandus laega
   näis, et miskit teineteises leidsime
   ja kerge õrna käega
   me teineteisel teineteise tuumad heitsime
   ja õrnalt puudutades tagasi andsime
   jättes iseendale kõik selle mida tundsime
   sest sõnulseletamatuil hetkeil sõnu pole vaja
   sel ööl lühiesest tükist pikaks venisime aja


see on öö mida ei saa eirata
kahekesi sulatades saladusi
et võiks jälle pisut vaikida
et oleks jälle saladusi

Wednesday, September 21, 2011

Sügisöö Tüdruk

Su silmades on meri
ent südames on mets
Järve kaldal vaikne maja
aega tarretund hetk

Su hinges on rahu
ning elus rahutus paik
kuhu keegi teine ei mahu
kus vaikseks jääb kõik

Su sõrmedes on elu
igas puudutuses see
mis sõnades ei mahu
ning neelab endasse

Sinu silmis on vesi
Su südames on maa
Iseendaga kahekesi
viibid õnne leidnuna

pühendatud RM-ile

ajatelg

mineviku tuules tulevik see kiigub
oleviku kiigepuude peal
võttes mõttelt hoogu
läbi eheda hetke kõik liigub
me tegevuste ahelgi seal
kus saatus künnab vagu

Hinges on sügis

See aasta on puudel palju värve
punast, kollast ja pruuni
Võib-olla sõltub kõik see ilmast
on palju külmemaid tuuli

Ehk tujugi rolli siin mängib
läinud aastaga teemad ei kattu
Uute tuultega vana vaikib
uute mõtetega ei harju

Sel aastal on rohi nii kõrge
kuid talumatu rohelus tuhmub
Taas ületama pean uusi piire
kuid plaan ikka plaani järel luhtub

Lõpeks justkui värske kevadine rohi
sooja suve järel lume alla jään
Enam miskit ei tea, mis tohib ei tohi
ning aastate vooluga kaasa läen

Making broken spirits fly

I presume she's watching
I presume she's high
your afraid of touching
I'm not afraid to die

I can see that your blushing
I can't see why
for he's not here right now
he's not that guy by your side

Take a little trip with me
Let me set your body free
I can drown your head in extacy
see
I'm that guy
who makes broken spirits fly

I presume your lonely
Honey so am I
After all we're only
alive for one time

I presume its nothing
that hand is not there
no candles are burning
no tension in the air

I presume you were broken
Now your allright
I assume your taken
and I had no right
Right?

Sügishing

Tasaselt sõuab
õhtusse päev
Sügis mus elab
ja külmad on käed

küll sa näed
seegi päev õhtusse läeb

Lehed on jälle
pargimurul maas
Poris on jäljed
vihma sajab taas

küllap ta
lumeks tahab muutuda

Taevas on madal
kõrge on maa
Öödel pimedail
vabamaks saan

ning kasvan
endast suuremaks ma

Vaikides möödub
ka tänane päev
Miskit sai öeldud
see mineviku läeb

küll sa näed
ka mina olen minev ja läen

Oma sisemise lapse leidmine kellegis teises

Kas oled märgand kuis laps liigub
mis kergust on ta tegemistes
vabadus ta sammudes
On miski kaduv igas alguses
ja kuigi see oli nii ammu
näid talumatult ehe mu mälupiltides

Kas oled märganud kui kaugele me võime
jääda kadumata teineteise jaoks
ja ikka jääda alles
See on talumatult jääv mis lõime
ja isegi kui tahaksime et ta kaoks
ta kadumises ärkab üles

Su pilgus märkasin kuis keegi
kaotada end hetkes võib
leidmata tagasiteed
Su ihus tärkasin ja leegi
põlemisel sõid
kõik mineviku peegelveed

Kas oled märganud kuis
märkamatult
lööb
süda sumedais öis
kiirelt
Ma mäletan et märkasid
see mälestus mind sööb

Hiierist

Sammaldunud hiies
kajab kiriku kell
kibe on sügaval hinges
ja süda on hell

Me jätsime mälestused
puu koorte alla
Kaugus me läheduses
vihma, vhima kallab

Kirikumüüris
kivikalme kivid
Hääl hüüdjat hüüdis
kuid ununes nimi

On tähendus läinud
veel moondunud pilti
vähesed on näinud
hiies löödi risti

Taara on Taavet
Igal talvel on jõul
Rahvas peab palvet
rahval puudub jõud

Kirik on hiies
vaimud vaikivad
Vaid sosinad tuules
minevikku sosistavad

Wednesday, August 10, 2011

Kuuvalguses põgenend


Kuu hõbetamas taevast
sumedate ööde neidu
Unistustes kaugest laevast
ta on ennast heitnud

Miski ei häiri, miski ei sega
Ta istub üksi oma mõtetega
Vaikus on valju
Vaikus on pime
Kuupaiste varju
Vajub naine

Ei saladusi, ei valesid
Ta hing on kuupaistel alasti

Ja miski ei sega ta hetke
Iseendas avastab end
Keegi ei takista retke
Olla viivuks põgenend

Thursday, July 28, 2011

8 Haikut

***
Öö su seljale
maalib varjude mustri

kire jälgedeks

Ó Marileen Vierland

***
Sügisõhtutes
on erakordset kergust
kuupaiste tuuled



***
Iga lõpuga
üha lõputumaks kõik
muutub ikkagi

Ó Marileen Vierland


***
Varasuvine
õhtu, õhk täis vabadust
Kõik on täiuslik


***
Lase tarkusel
läbi minu voolata
püha Luulevaim

Ó Marileen Vierland
***
Räästa vee nires
suplev kuldne tihane
Hommiku päike


***
Läbi sõnade
paistku tarkuse valgus
mis valitsegu
Ó Marileen Vierland

***
Kõik peidetud on
hetke ja silmapilku
milles elad Sa
Ilmumata haikukogust "Elu haikudes", millele on suurepärased illustratsioonid loonud andekas noor kunstnik Marileen Vierland. Aitäh Sulle.

Thursday, July 7, 2011

Elufilm

Mu peas on naljakad mõtted
ja äkki hakkab mul hirm
Mis siis kui kõik see on võtted
ning elu pelgalt üks film

Kord ekraan värvikas hele
siis tumedam, pisut sünge
Kas filmilint allub mõtetele
või teeb vaid armutuid ringe

Kaadrite vahed on mustad
Armutult mööduvad aastad
Siiski end vaatama unustad
Lihtsalt kulged, vaatad ja vaatad

Igal filmil on kusagil algus
ja otsa saab ta lõpuks
Mu filmi pleekis päikesevalgus
ning muutis olematuks

Mõtlik mees

Tihkes uduvineses öös
Taas miski  hinge närib ja sööb
mu sees
                        - mõtetes mees

Maad ei ole, ei ole ka äärt
On vaid hüüe, kuid pole häält
mida kuulata
- vaikus lõputa

Kesk valget vaikust on saar
ja seal nii seisan ma
ihuüksinda
iseendaga
-         iseendana

Üksinda ei ole iial üksik ma
Kui lohutust otsid, otsi iseendast sa
Vaikuses kõnelevad kõik hääled selgesti
Ma lähen, jah lähen täna lõpuni
Lähen....täna lähen...lõpuni

Hinged kui vaik puude sees
Voolavad välja täna sest
hingemetsades
- rändab mõtlik mees

Maitseb vaiku siin ja seal
ning paikab haavu puude peal
vaikides
                        - räägib mõtlik mees

Monday, June 20, 2011

Wake up to love

How many times
Do I have to get hurt
Before my eyes
See your worth
The troubles
And letting go things
Passing loves
And forgetting some dreams

Wake up to the world around
Put ur weapons of sadness down
Take action against the loneliness
For love is the seed of happiness

Ur ok alone
But inside u feel
You need a home
And someone real
The going to sleep
And waking up times
Happy in a deep
Calm realm of life’s rhymes

Togetherness...
Somehow right
It’s real I guess
and I wont fight
Just letting the feeling carrie me
for its love that truly makes me free


Inspireeritud vestlustest DL-Kga

Sunday, June 19, 2011

Hallutsinatsioon

Läbi rõske kiviseina
sammub hallutsinatsioon
Tasa lähenedes aina
mu sisemine vibratsioon

Hinge võnkumiste ehe
pea elutruu kehastus
Segaste mõtete liitmistehe
mentaalne rehkendus

Juba nõnda raskelt lähe-
dal ma seisab minu ees
Hajus udune ent tahe
pisut nukrameelne mees

Wednesday, June 15, 2011

Girl of Darkness from within

Suddenly I see you eyes they’re freaky
The way you look at me is god damn creepy
Again you get me in a state of mind
Where my pleasant nightmares start to unwind

The moon and sun are secretly the same
You let me see everything in this game
No hidden thoughts under the surface
The greater cause serves a darker purpose

Girl with freckles and beautiful red eyes
Does it have to be today when I die
Whatever you say
I will play

Suddenly your standing right beside me
I try to move but girl you’re paralyzing
Again you got me in a state of mind
Where there is nothing I could ever hide

The way your fingers slide over my skin
Like you where touching me from within
You plant the needles around my heart
Kiss me goodbye and forever depart

(Tumedast tsüklist/from the dark cycle)

Dark Home

Do I seem strange to you
Do my eyes seem to look right through
You...
I do

You see my arms old and wrinkled
The things they have done, can you think of?
Innocent soul...
Let me take you home

There’s a fire I have made
There’s a bed I have laid
So why don’t you come home
I’m waiting for you...
                                    You know

Why do you try to stay awake
I’m like destiny you know you can’t escape
Come...
Join me in the unknown

You feel the cold breeze on your back
It’s harder and harder to relax
Just let go...
And follow me home

(Tumedast tsüklist/from the dark cycle)

Friday, June 10, 2011

Iga kordumatu hetk

Haaran kinni tuule viivust
lasen kanda end
Neist mõõtmata nähtmata tiivust
saab alguse mu lend

Iga hetk on kui kastene hommik
iga tee on kordumatu retk
mis kesta võib vaid kuniks
lasen kanda end

Olematuses

Kui mitte kedagi ei ole
ja mitte miski ei loe
End iseendas sule
ja tunnen, et sul on soe

Kuigi üksindus lõikab
ning olematus vapustab
Iseendas ennast hõikab
ja pead raputab

Su olemuse vari
ehkki ei kuula teda
Metsik mõtete kari
Ei saa Su olemust peatada

Kui millegita suudad
midagi alles hoida
Siis vaid SIIS jõuad
Iseennast endas kanda