Liiglähedus on sisemus

Sa oled nii lähedal
Sind on liiga palju
Ma peatun iseendal
värvides seljale paju

Okstest saagu mu käed
karmid juured jalad
Sina oled see kevadeaeg
mil kõik õitsevad

Ära mine!
ma ei talu üksindust
valgus toorploomine
vaevu veel mahutav vaikust

Nüüd sa pole lähedal
ma tunnen et oleme üks
süda üha vähemal
jääb sinust puutumatuks