Meelepet'

Laulavad ikka ent harvem,
valged hääled sinu peas.

Kuulata vaid sel talvel,

hääled lendvad’ lindude seas.

Tuules kantud on hüüded.

Sosinad ammugi saadet’ ja
tühja on kõik sinu püüded.

Ole tasa, seisa ja kuulata.

...

Karjuvad karjuvad karjuvad eneste sees
sosinad saadavad ühes.
Harjuda harjuda harjuda vaikuste ees

hetkega kõik on pahes

Milleks siis sinule tõde kui põletab see,

on valet kegerm kanda

Kelleks lootsid, et moondub sulle too mees
kas tõesti veel end tahad anda.

...

Vaadata võid ent näha,
vähem ja vähem suudat’ sa.
Häälte varjudes eha,
toob kauge tasase sosina.

Huultelt libiseb oie
ja liitub teistega kajana.

Meeleheit ja vaikuse püüe,

vaikust vaid vaikust vajad Sa.

...

Varjud varjud vaid varjud me südametes,

ei seleta valguse teket.

Armastus armastus arm iseeneses,

toidab me meelte petet.

Valgus pimedus algus lõputu voog
on kergem petet’ usk,
et lõpp on lõpp jah lõpp on sellelgi lool
sest tõde sul oleks vaid tusk.