Sammaldunud hiies
kajab kiriku kell
kibe on sügaval hinges
ja süda on hell
Me jätsime mälestused
puu koorte alla
Kaugus me läheduses
vihma, vhima kallab
Kirikumüüris
kivikalme kivid
Hääl hüüdjat hüüdis
kuid ununes nimi
On tähendus läinud
veel moondunud pilti
vähesed on näinud
hiies löödi risti
Taara on Taavet
Igal talvel on jõul
Rahvas peab palvet
rahval puudub jõud
Kirik on hiies
vaimud vaikivad
Vaid sosinad tuules
minevikku sosistavad
No comments:
Post a Comment