Must roos

Keset põldu must roos

kui salalik mõistatus

Keset õudu iseendaga koos

kõik järsku seisatus

Kerget tuult vaid liikumas

kõik muidu seisat paikselt

Pisitasa endale alistumas

õige tasa, õige vaikselt

Murrab roosi nähtmat käsi

torgates mulle rinda

Ei mitte peale ihu, vaid läbi

kes teaks elu hinda?

Tuikuv valu ja tilk verd

Armastuse üledoos
Oma varjust vaatan iseend
rinnus punane roos