Terve maailm ripub
seinad, põrand ja sina
Kukkuma vahel kipub
kõik väikeste tükkidena
Kusagil kõrgel on nöörid
trossid ja vintsid ja konksud
Kuigi sa väga proovid
ikkagi ükskord kukud
Ma tunnen need trossid on sõlmes
mis hoiavad maad mu all
Huvitav mis on mõttes
maailmaga koos kukkujal
Elan edasi, las olla siis nii
Lepin sellega, et elan rippus
Ainus olemine on olla siin
Ainus kindlus on ebakindlus
No comments:
Post a Comment