Raamatutolm katab põranda
Kevadsinises taevas on lootust
mille sisse valgudes ma iseenda
luban minus laiali laotada
trotsides eluootust
Ses hetkes ma täna ei viibi
mu mõtted rändavad minevikku
On kevade kergust siingi
kui mööduv saadab läbi oleviku ukse
tulevikku
Sina oled ka seal
purpurpunane sametöö
Kõik õigesti tehtud vead
nagu voodiotsa seotud vöö
aga seda kõike
Sa ju juba tead
No comments:
Post a Comment