 |
Liisa Härmson Photography |
Hommiku helges valgusest
Sa jälle hajusid ära
Keegi unenäo vaikusest
Viskas su äkits välja
...jäi suletuks värav
Novembri madalais sompudes
Ma endiselt otsin su sära
Teadmata kas suga kohtudes
Ma iial veel tunneks su ära
...nüüd hilja on, siis oli vara
Ma iial tüünet tühjust
Pole nii igatsend taga
Kuid teades nüüd sinuta üksindust
Tunne pole iialgi vaba
...vaid elust läbi mööduja
Ma ootan sind une nõlvadel
Kus liivas laiutab päevi
Mis iial ei püsinud sõrmedel
Vaid tuultesse minema viidi
...seal unede tuultes ka sina viibid
No comments:
Post a Comment